Tasub teada

Sõltumatu soojuse reguleerimine ühetoru-küttesüsteemi korral

  Kogu Ida-Euroopas on viimase 50 aasta pärandina ehitatud korruselamute küttesüsteeme ühetorusüsteemidena. Tihti on taolised küttesüsteemid tasakaalustamata ja enamlevinud on olukord, kus maja keskosas hoiavad inimesed aknaid lahti liigse soojuse tõttu ja maja otstes on inimesed külmas, kuna soojust lihtsalt ei jagu sinna.

Oventropil on pakkuda lahendused sellistele olukordadele! Täpsemat aimu, millest jutt käib, saate lugeda alljärgnevast artiklist:

Täna on ülimalt aktuaalne korruselamute renoveerimise programm, mille eesmärk on suurendada energiakasutuse tõhusust korterites, vähendada ruumide kütmise kulusid ning aidata selliste majade korteriomanikel ja eriti väikese sissetulekuga peredel maju kaasajastada. Üks energiasäästu võimaldav abinõu on soojuse sõltumatu reguleerimine, parimal juhul koos individuaalse küttekulude arvestusega. Nagu näitab praktika, võib selle tulemusel säästa koguni 30% energiat. Enamikus massehituse korras püstitatud korruselamutes on ühetoru-küttesüsteem. Ühetorusüsteemi juurutades püüti saavutada eelkõige materjali kokkuhoidu, sest võrreldes kahetorusüsteemiga on selle paigaldamiseks vaja vähem torusid ja torustikudetaile ning ka paigaldamisprotsess on palju lihtsam. Ja ehkki ühetorusüsteemidel on kolmesuuna reguleerventiilid, ei ole neid süsteeme praktiliselt võimalik reguleerida (nupud on ära võetud, puuduvad piirikud, tagasivoolutorud on mustust täis, ventiili sulgur on kinni kiilunud jms).

Nõuandeid renoveerimiseks ning seadmete valikuks leiad SIIT

ov432

 

Mis on paisupaak?

Paisupaagi põhiline ülesanne on kompenseerida vee või ka mõne muu vedeliku temperatuuri tõsust tekkivat paisumist. Kompenseerimine tagatakse paisupaagi sisse ehitatud membraani ühel pool oleva lämmastik-gaasi õige eelrõhu seadistamisega, membraani teisel pool liigub vedelik, mille paisumise kompnseerimiseks paisupaaku vajataksegi. Paisupaagi õige valiku ja eelrõhu seadistuse aitab teha juuresolev tabel (küttesüsteemid kuni 200 kw):        Kindlasti on oluline kasutada paisupaagi ühendamisel spetsiaalset ventiili (vt. juuresolevat illustratsiooni (leitav nt. reflexi 2012 kataloogist)), mitte kuulkraani. Miks? Vastasel korral on väga aeganõudev ja tüütu kontrollida paisupaagi eelrõhku edasiste hoolduste käigus. Paisupaagi ventiil omab võimalust eraldada paisupaak süsteemist ja tühjendada seal sees olevast veest, mis on eelrõhu kontrolliks ja määramiseks vajalikud toimingud.

Mis on tsirkulatsioonipump?

Tsirkulatsioonipumba ülesandeks on tagada õige vooluhulk ja tõstekõrgus tagamaks süsteemi igas punktis (küte, tarbevesi, päikeseküte, jahutus jne.) tasakaalustatud ja efektiivse töö. Väiksemates kütte -ja tarbeveesüsteemides (kuni 200 kw) kasutatakse reeglina märgmootoriga pumpasid, mis tähendab, et pumba sisu on pidevas kokkupuutes süsteemis liikuva vedelikuga. Pumpade juures on oluline teada, et igat pumpa iseloomustab tööpunkt, mis koosneb vooluhulga ka tõstekõrguse parameetritest kujunevast pumba töögraafikust. Pumba tööpunkti määrab kas projekteerija või siis tööde teostaja, lähtuvalt süsteemi eripärast (torustike mõõdud, sellest tulenev takistus, pumbatava vedeliku omadused jne.) Pumpade puhul on oluline teada, et alates 01. jaanuarist 2013 jõustuvale eurodirektiivile, tohib kasutada ainult energiasäästlikke A-energiaklassi tähisega pumpasid. Jutt käib siis sagedusmuunduriga pumpadest, mis tõstavad ja langetavad pumba pöördeid vastavalt küttesüsteemipoolsele takistusele. Eesti turul on saadaval Euroopa tuntumate ja suuremate pumbatootjate pumbad nagu Wilo ja Grundfos.

Kuidas ja miks reguleerida küttesüsteemi temperatuure?

Reeglina kasutatakse küttesüsteemides kas radiaator või põrandakütet. Selge on see, et mida madalam on temperatuur küttesüsteemis, seda madalamate püsikuludega süsteem töötab. Madalatemperatuurilste küttesüsteemide eelduseks on suur veemaht süsteemis, et tagada vajalik soojuse hulk madalamatel temperatuuridel. Praktikas tähendab see seda, et põrandakütte paigaldamisel tuleks kasutada peenemat toru (nt. 16×2,0 v. 17×2,0), mida on võimalik paigaldada põrandasse tihedama sammuga, seega tagada suurem vee mass põrandas ja madalam pealevoolutemperatuur. Radiaatorkütte puhul kehtib sama põhimõte- võimalusel tuleks paigaldada suurema veemahuga radiaatorid, tagamaks pikas perioodis madalamad püsikulud. Vahet pole kas, kas energiaallikaks on gaasi või õlikatel, või hoopis soojuspump- iga kraad soojust maksab reaalset raha! Vt.lisaks ka Oventropi Cofloor põrandaküttesüsteemid- Oventrop Cofloor

Küttesüsteemi vee kvaliteet ja milline see olema peaks?

Enne küttesüsteemi täitmist tuleb kindlasti veenduda vee kvaliteedis. Eesti eri regioonides on põhjavee kvaliteet vägagi erinev. Vee kvaliteedi põhilisteks näitajateks on vee karedus, raua sisaldus, pH tase ja vee elektrijuhtivus. Täites näiteks küttesüsteemi liig kareda veega, tekivad peagi torustikes katlakivist tingitud ummistused, samuti on tugevalt häiritud katla ja pumpade töö ning sellest tulevalt on soojusülekanne halb, küttekulud kõrged ja toad külmad. Samuti tuleb silmas pidada, milliseid materjale on küttesüsteemis kasutatud. Näiteks ei teata tihti korruselamutes radiaatoried paigaldades, et alumiiniumradiaatoritesse lastava vee pH ei tohi olla üle 8 ja teraspaneel radiaatoritesse lastava vee pH 9,5. Korruselamute küttesüsteemid on tihti täidetud kaugküttetrassi veega, kus hoitakse pH taset 9,5 peal, kuna kaugküttetrassid on ehitatud reeglina terastorustikest. Kui 9,5 pH-ga vesi lasta alumiiniumradiaatorisse, siis pikema perioodi vältel tekitab liig kõrge pH radiaatorisisese korrosiooni ja mingil hetkel on tulemuseks veeavarii, kuna korrosioon on radiaatori seina “läbi söönud”.

Kuidas tasakaalustada küttesüsteeme?

Tagamaks küttesüsteemide efektiivset ja probleemivabat tööd on väga olulisel kohal küttesüsteemide tasakaalustamine. Tasakaalustamine tagab süsteemi erinevates punktides õige vooluhulga ja tõstekõrguse suhte. Tihti asub katlaruum või soojussõlm korrusmaja keskel, mis tähendab, et tihtipeale on kõige suuremad probleemid maja otstes, kus on rõhukadu e. takistus kõige suurem, kuna tegemist on soojussõlmest või katlaruumist kõige kaugemal asuvate küttesüsteemi punktidega. Üks enamleivinud põhjusi, miks maja kaugemad otsakorterid külmad on, on küttesüsteemi püstakute tasakaalustamata jätmine. Selleks tuleb küttepüstakutele paigaldada liiniseadeventiilid, mis tagavad igale küttepüstakule vajaliku vooluhulga ja rõhukao suhte vastavalt konkreetse küttepüstaku radiaatorite arvule. Sama kehtib ka eramute juures- olenemata sellest, kas tegu on põranda -või radiaatorküttesüsteemiga, küttesüsteemi tasakaalustamine on kindlasti vajalik. Kehtib üks väga lihtne reegel- vesi voolab sealt, kust tal lihtsam voolata on. Soovitame kasutada süsteemide tasakaalustamiseks litsenseeritud firmasid ja tuntud tootjaid, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe.